Viimsi Keskkooli esitlus

Meie esitlus lõpuseminariks

Kuhu oleme jõudnud?

Arenduse tänane seis

Võtsime ette riiklikus õppekavas kirjeldatud digipädevused ning kirjutasime oma kooli jaoks kooliastmeti lahti oskused, mille kaudu digipädevusteni jõutakse.

http://lingid.ee/digipadevusedloplik

Vaatasime üle ka põhiainete ainevaldkonnad ning analüüsisime neid digipädevuste seisukohalt. 

http://lingid.ee/digipadevusained

Koolis on hetkel käimas õppekava arendustegevus ning digipädevuste lahtikirjutamisel andis oma panuse pädevuste töörühm. Koostööks kasutasime Google Drive keskkonda, mis lubas igaühel panustada just talle sobival ajal, langes ära vajadus leida ühist kokkusaamisaega.

Mis on läinud hästi?

Suhteliselt lühikese ajaga oleme suutnud ära teha arvestatava hulga tööd. Õpetajad on hakanud rohkem mõtlema sellele, et digipädevuse arendamine ei ole üksnes arvutiõpetuse teema vaid haakub väga tihedalt ka nende poolt õpetatava ainega.

Milliste raskustega olete kokku puutunud? 

Põhiliseks probleemiks oli ajapuudus. Samuti vajab teema põhjalikku süvenemist, milleks aga ei ole sageli tööpäeval muude tegevuste kõrvalt aega.

Õpetajate kaasamine

Kevadisel koolivaheajal korraldasime arenduspäeva, mille üheks teemaks oli ka digipädevused ainetundides. Õpetajatel oli võimalus mõelda sellele, milliseid IKT oskuseid nad oma ainetundides õpilastelt ootavalt ja need kirja panna.

Mida olete ise ja mida on teie kool arendusprotsessi käigus õppinud? 

Koostöös peitub jõud!

Millised on teie kooli järgmised arendustegevused?

Uueks õppeaastaks peab kooli õppekava olema kaasajastatud. Järgmise sammuna näeme seda, et õppekavasse sisse kirjutatud digipädevustel põhinevate oskuste õpetamine leiaks oma koha ka erinevate ainete ainekavades.

Meie tee

Digipädevustega edasi

14. mail toimus meil õppekava arenduse töörühma laiendatud koosolek.

Arenduspäevalt saadud tagasiside ja arvutiõpetuse õpetajate koostöös selgitasime välja, millised digipädevused tuleks õpilasel kooliastme lõpuks omandada.

Lisaks uurisime erinevate ainete õppekavade digipädevustega haakuvat osa ning kirjutasime välja, milliseid digipädevusega haakuvaid oskuseid peaksid õpilased omandama erinevates ainetes.

Avatud wifivõrk on peaaegu terves koolimajas!

Alates aprilli lõpust katab avatud wifivõrk peaaegu kogu koolimaja. Levialast jäid hetkel välja spordikompleks ning mõned eraldiseisvamad klassiruumid. Teistes klassiruumides on õpilastel võimalus wifivõrku kasutada.

Tugijaamade koormuse jälgmiseks mõeldud programm andis ka ülevaate sellest, milliste seadmetega meil koolimajas wifivõrku kasutatakse.

Tulemus oli selline (esimene number näitab vastava op.süsteemiga seadmete arvu):

Arenduspäev - milliseid digioskuseid vajatakse ainetunnis?

Täna toimus koolis arenduspäev, mille ühe osana küsisime ka õpetajatelt, millised on nende ootused õpilaste digioskustele ja milliseid oskuseid oleksid õpetajad nõus ka oma ainetundide kanda võtma.

Arvamuse küsitlemiseks kasutasime mitmeid erinevaid veebikeskkondi, mille juurde lisasime ka vihjeid nende kasutamisele ning lingi kasutusjuhendile, et õpetajatel oleks võimalus neid huvitama hakanud keskkonda edasi uurida.

Peale tõsisemat mõttetööd lõpetasime töötoa lõbusamat sorti Kahootiga (selleks, et õpetajale vahendi võimalusi demonstreerida) ning küsisime hiljem arvamust Mentimeetri abil.

Täpsemalt on võimalik meie arenduspäeva digipädevuste töötoa tegemiste kohta lugeda siit:
http://viimsidigioppejuhtimine.blogspot.com/p/digioskuste-kaardistamine.html

Tagasiside Peetri Lasteaed-Põhikoolile

https://peetrikoolidigi.wordpress.com/

Leidsime ülevaate huvitavatest koostöövahenditest, millest kõik ei olnudki veel tuttavad. Hea oli see, et iga vahendi juures oli näide ning lühitutvustus. See aitab välja selekteerida need, mis rohkem huvitavad ning millele leiaks kohe ka oma töös rakendust.

Koostöövahendite tutvustamine on suur samm edasi selle suunas, et neid ka kasutama hakatakse. Valik erinevate võimaluste vahel oli piisavalt suur selleks, et iga õpetaja endale sobivaima leiaks.

Põnev oleks ka teada õpilaste hulgas läbi viidud küsitluse tulemusi (kasvõi väikese kokkuvõtva ülevaatena blogis)! Milliseid nutiseadmeid teie kooli õpilased saavad tunnis kasutada?
Soovime teile jõudu ja energiat edaspidiseks!

Esimene etapp (märts)

• 30.03.2015 toimus õppekava töörühma esimene kogunemine. Tegemist on kooli õppekava kaasajastamise protsessiga ning üheks selle tegevuse osaks on ka digipädevuste sisseviimine kooli õppekavva.
• Esimese sammuna alustasime riikliku õppekava võrdlemist oma kooli õppekavaga. Selleks tegime Google Drive keskkonnas koostöödokumendi, kuhu lisasime riiklikus õppekavas olevad pädevused ning võrdluseks kooli õppekavas kirjeldatu. 
• Ülevaate sellest protsessist leiab siit: http://lingid.ee/viimsipadevused
• Lisaks koostasime õpetajatele, kelle jaoks Google Drive koostöökeskkond pole veel nii tuttav, juhendi keskkonna kasutamiseks.
• Juhend on leitav siit: http://viimsiharidustehnoloog.blogspot.com/2015/03/google-drive-keskkonna-kasutamine_30.html
• Teise sammuna planeerime õppida parimatest praktikatest ehk vaatame, mida teised koolid selles vallas on juba valmis teinud. Töörühma esimene kokkusaamine on planeeritud 8.04.2015.

Eesmärk

Lisada kooli õppekavva digipädevusi puudutavad osad klassiastmete kaupa.

Koolitusele tulemise eesmärk ja ootused

Järjest rohkematel õpilastel on tänasel päeval taskus nutikas telefon, mõnel on koolis kaasas ka tahvelarvuti. Vahetundidel on lapsed ninapidi nutiseadmes - suhtlevad Facebookis, mängivad mänge.

Tegelikult oleks tore, kui nad, nutiseadmega niikuinii juba kokku kasvanuna, veedaksid seal aega kasulikumalt - näiteks õppides.

Ilmselgelt ei suuda kool uute ja kaasaegsete vahenditega varustatuse osas sammu pidada lastega, sellepärast on üks võimalus digimaailma integreerimiseks õppetöösse just laste enda nutiseadmete kasutuselevõtt ainetunnis.

Ootused koolitusele

• Saada "nippe", kuidas juhendada (ja julgustada) õpetajaid laste isiklikke nutiseadmeid tundides rohkem kasutusele võtma (selle asemel, et need üldse ära keelata).
• Kuidas korraldada õppetööd nii, et nutiseade oleks tunnis siiski abivahend, mitte põhiline ajaveetmise võimalus (juhul kui seade on tunnis lubatud).
• Kuidas hallata ühe eesmärgi nimel (tunnis) väga erinevaid nutiseadmeid (erinev op.süsteem, erineva vanusega op.süsteem)?